Soovitused mootorsõiduki tervisetõendi väljastamisel. 

Kahtlus uneapnoe suhtes ja uneuuringule suunamine on kohustuslik, kui vähemalt üks alljärgnev küsimus on jah-vastusega.

1.Kehamassiindeks (KMI) > 35 kg/m²

2.Kaelaümbermõõt meestel > 43 cm, naistel > 40 cm

3.Visuaalne mandibulaarne retrognaatia ehk tagumise asetsusega alalõug

4.Uneapnoe küsimustikus 3 või enam JAH-vastust.

Kas Te norskate valjult (norskamine on valjem kui tavaline kõne või Teie norskamist on kosta kõrvalruumi ka siis, kui magamistoa uks on suletud)?
Kas Te tunnete end sageli mitteväljapuhanuna, väsinuna või unisena päevasel ajal?
Kas Teil on täheldatud uneaegseid hingamisseisakuid?
Kas Teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhuravimeid?
Kas Teie kehamassiindeks (KMI) on üle 35 kg/m²?
Kas Te olete vanem kui 50-aastane?
Kas Teie kaelaümbermõõt on üle 40 cm (naistel), üle 43 cm (meestel)?
Kas Te olete meessoost?

Uneapnoe kahtluse avastamisel otsustab uneuuringule suunamise vajaduse tervisetõendi väljastaja/perearst. 

Kahtlus uneapnoe suhtes ja uneuuringule suunamine on soovituslik järgmistel juhtudel.

1. Esineb kahtlus väljendunud päevasele unisusele või väsimusele, millele ei ole leitud selgitust.

2. Mootorsõidukijuht või juhiloa taotleja on teadaolevalt viimase kolme aasta vältel põhjustanud unisuse või väsimusega seonduva liiklusõnnetuse.

3. Varasemalt on diagnoositud keskmise või raske astmega obstruktiivse uneapnoe sündroom, kuid puudub eriarsti kinnitus, et juhi terviseseisund on asjakohase raviga piisavalt kontrolli all ja tema juhtimisvõime ei ole seisundist tulenevalt vähenenud.

Mõisted ja selgitused

Uneapnoed iseloomustab ülemiste hingamisteede ahenemine või täielik sulgus, viis või enam korduvat hingamispausi ühe unetunni kohta, millega kaasnevad vere hapniku saturatsiooni vähenemine ja unehäired. Uneapnoe väljasõelumine põhineb komplekssel uuringul, mis koosneb objektiivsetest leidudest (sh mõõtmistest) ja küsimustikust. Soovitused põhinevad obstruktiivse uneapnoe diagnostika- ja ravijuhendil, kuid vastavalt määrusele hõlmavad vaid keskmise ja raske obstruktiivse uneapnoe sündroomi kahtlusega haigeid; on arvestatud uneapnoe diagnostika eripära sõidukijuhtidel.

Kehamassiindeks (KMI) –

näitab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. KMI leidmiseks jagatakse kehakaal (kg) pikkuse ruuduga (m²). KMI arvutamiseks võib kasutada kalkulaatorit http://www.kehamassiindeks.com/

Kehamassiindeks = kehakaal (kg) / pikkus (m²). KMI üle 35 viitab kindlale uneapnoe riskile iseseisva objektiivse leiu alusel. Samuti viitab KMI uneapnoe riskile uneapnoe küsimustiku osana.

Kaelaümbermõõt –

mitteveniva 1 mm täpsusega mõõdulindiga mõõdetakse toolil istuval inimesel kaela ümbermõõtu kõige peenemast kohast. Tulemus ümardatakse täisarvuni 1 cm täpsusega.

Kaelaümbermõõt > 43 cm meestel ja > 40 cm naistel viitab kindlale uneapnoe riskile iseseisva objektiivse leiu alusel. Samuti viitab kaelaümbermõõt uneapnoe riskile uneapnoe küsimustiku osana.

Visuaalne mandibulaarne retrognaatia –

on alalõua distaalne asetsus ehk tagumise asetsusega alalõug. Mandibulaarset retrognaatiat saab hinnata välisel vaatlusel, võrreldes patsiendi näokolju ehitust normileiuga. Soovitame visuaalse läbivaatuse viia läbi küljelt ehk profiilist. Normist kõrvalekalde hindamiseks on vaja teada normileidu. Visuaalne mandibulaarne retrognaatia viitab kindlale uneapnoe riskile iseseisva objektiivse leiu alusel.

Uneapnoe küsimustik –

rahvusvaheliselt aktsepteeritud küsimustik (ingl STOP Bang Score) obstruktiivse uneapnoe riski hindamiseks. Küsimustik koosneb 8 küsimusest, on kõrge spetsiifilisuse ja sensitiivsusega obstruktiivse uneapnoe riski hindamisel. Uuritavale esitatakse 8 iseseisvat küsimust ja iga jah-vastus dokumenteeritakse läbivaatuse käigus. Skoor kolm või enam jah-vastust viitab suurele uneapnoe riskile, iseseisvale uneapnoe riskifaktorile.

Teaduslikult on arenenud edasi põhjendatud teadmised juhtimissobivust mõjutavate terviseseisundite kohta, eelkõige seoses nii liiklusohutusega kaasnevate riskide kui ka ravi tõhususega kõnealuste riskide ärahoidmisel. Seetõttu soovitatakse uneuuringule suunata väljendunud päevase unisuse ja väsimuse kahtlusel, millele ei ole leitud selgitust; juhul, kui on teada, et uuritav on teadaolevalt viimase kolme aasta vältel põhjustanud unisuse või väsimusega seonduva liiklusõnnetuse; juhul, kui varasemalt on diagnoositud vähemalt keskmise raskusastmega obstruktiivse uneapnoe sündroom (ODI üle 15 või AHI üle 15), kuid puudub eriarsti kinnitus, et juhi terviseseisund on asjakohase raviga piisavalt kontrolli all ja tema juhtimisvõime ei ole seisundist tulenevalt vähenenud.

Ravitavad keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe sündroomiga juhiloataotlejad või sõidukijuhid peavad läbima korrapärased arstlikud läbivaatused ajavahemike järel, mis ei ületa 1. rühma juhtidel kolme aastat ja 2. rühma juhtidel üht aastat, et teha kindlaks ravile allumise määr, ravi jätkamise vajadus ja pidev valvsus.